Ramsese vembud

Ramsese vembud II osa

Ramses ja peremees lähevad kalale. Peremehel ebaõnnestub kalapüük kogu aeg. Kui peremees viskab õngega valesti, siis Ramses läheb järgi. See oli väga vahva. Ramses võtab peale seda toonekure jalgadest ja lendab öökulli pessa, kust ta minema aetakse. Ta vihastab ning teeb kõva häält öökulli närvi ajamiseks. Peremehele tundub et saab kala. Ramses ronib mööda õngenööri igale poole. Ta leiab toonekure ja hakkab nööri sikutama, teadmata et peremees on teisel pool. Peremees sikutab Ramsese tagasi. Nende juurde tulevad linnud. Nad hakkavad sööma. Peremees leiab looma jalajäljed. Kõik loomad käivad ringi. Nad avastavad karupoja. Ramses tahab temaga mängida aga ta on liiga raske. Peremees tõmbab Ramsese pikaks ja ta tantsib et saada lühikeseks. Selle tõttu et Ramses ja peremees tahavad võtta karupoega, hakkab suur karu lolli näoga jooksma nende poole. Karu haarab peremehe ja karupoja enda embusse. Karu lehvitab peremehele. Peremees sosistab midagi Ramsesele. Peremees teeb pildi ja tuleb välja et see kõik oli pildi kohta. See osa oli päris naljakas.

10 tähtsamat tähtpäeva

Valentinipäev

Eestisse jõudis see vana tähtpäev Soome vahendusel alles 1980. aastate lõpul ja sai siin sõbrapäeva jooned.Katoliku kirik tunnustab vähemalt kolme erinevat Valentini. Valentinisümbol on tuvid mis väljendavad armastust. Mina saadan valentinipäeval kaarte.

Emakeelepäev

Eesti keele ja kultuuri päeva hakati esimese eesti luuletaja Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeval tähistama 1996. aastal. aastal kuulutati emakeelepäev riiklikuks pühaks. Sel päeval korraldatakse teemakohaseid üritusi kogu Eestis, eelkõige koolides. Mulle meeldib emakeelepäev, see on nii tore ja lahe püha.

Aprillipäev

Selle kergemeelse ja lustaka päeva saamislugu on keerukas ja mõtlemapanevalt koomiline. Söödi tavalisi sööke. Mina teen alati kõigile aprillipäeval nalja.

Maipüha

Tartus muudavad juba sada aastat volbripäeva eriliseks üliõpilased, õigupoolest korporandid. Rongkäiguga liiguti varem Toomemäele akadeemiliste isikute kujudel päid šampusega pesema, kõnesid pidama, Kassitoomele lõket tegema ja muidugi laulma. Kätest hoides ja "Makaroone" lauldes liiguti vastu hommikut Toomelt Supilinna ja Tähtverre. Ma käin alati maipüha ajal Tartus.

Jaanipäev

Jaanipäev on iidne suvepüha, aasta tähtsam püha. Jaanilaupäeval oli maal ja ka linnas veel hiljuti tavaks käia saunas ja tingimata külastada surnuaial omaste haudasid. Õhtul süüdati jaanituli, aasta kõige olulisem tuli. Jaanituld tehakse tänagi, see tava on üsna vähe muutunud viimase saja aastaga. Kui, siis ehk seevõrra, et sajandi eest oli jaanituli sagedasti paik, kuhu koguneti igas vanuses pereliikmetega ühiselt lõbutsema. Tänapäeval kohtuvad rohkem ühevanused sõbrad. Mina lähen isa tuttavate juurde hiigellõket tegema.

Tarkusepäev e. esimene koolipäev

Esimese koolipäeva tavad on pikka aega - üle poole sajandi - püsinud ühesugustena: pidulikult riietatud abituriendid viivad 1. klassi lapsed käekõrval koolisaali avaaktusele. Klassikaline esimese koolipäeva rõivas on ikka olnud valge pluus. Mõnikord on tüdrukutel seda asendanud tume kleit piduliku valge krae ja kätistega. Kuid valge pluus tundub sel päeval endastmõistetavana praegugi, kui mingeid ettekirjutusi pole - valdav osa kooliastujaid on ikka sellises pidurõivastuses. Esinemiste järel anti õpilastele varem lilleõis ja elu esimene kõvakaaneline õpilaspilet. 1990. aastatel hakati 1. klassi astujaile kinkima aabitsaid. Tänaseks on aabitsast kujunenud pikemaks ajaks esimene ja ainuke õpilase oma raamat, mälestusese. Paljudes koolides on aabitsasse liimitud kooli logoga eksliibris või kleeps. Oma koolimütsiga koolides antakse sageli just esimesel aktusel üle oma kooli tekkel. Mina lähen alati kooli sel päeval.

Halloween

Halloween'iga tähistatakse paljudes maades ühtlasi hingedepäeva/-aega, kui oodatakse koju varem elanud inimeste hingesid, kelle mälestuseks süüdatakse kodudes küünlad.Halloween on lühenenud nimetusest pühakutepäeva laupäev (All Hallows' Even, misjuures Hallow tähendab vanainglise keeles pühakut). Halloween on tänu oma pikale ajaloole kombinatsioon paljudest traditsioonidest, millest tähtsamad on vana keldi püha Samhain, pühakutepäev ja hingedepäev.
Ma käin kollijooksu tegemas.

Lihavõtted

Päev tähistas Jeesuse Kristuse surnust ülestõusmist. Sellele järgnevad teine ja kolmas lihavõttepüha, mis lõpetasid paastuaja. Paljudel maadel on selle päeva nimetustes ja kombestikus säilinud paganlikke jooni ja tavasid. Näiteks ingliskeelne Easter arvatakse tulenevat anglosaksi neljanda kuu nimetusest Eosturmonath, mida on seostatud jumalanna Eostrega või ka ida ja koiduga. See oli aasta koidik, algus. Sama on väidetud germaani Osterni kohta. Kombestikus on säilinud palju paganlikke jooni, ühtlasi on see tähtis kevadpüha. Pikki sajandeid eelnes lihavõttele karnevalide periood, paast ja vaikne nädal. Püha tähistati küünlaprotsessioonide, lillede ja kirikukellade helinaga. Ma värvin mune selle päeval.

Vastlapäev

Vastlapäev lõpetas jõuludega alanud talvise lõbustusaja ja alustas suurt paastu (kestab lihavõttepühadeni). Vastlapäeva pühitsetakse eriti suure pidulikkusega kreeka- ja roomakatoliiklikes maades. Katoliku aja mälestusena on eesti vastlakommetes püsinud kesksena sealiha ja eriti seajalgade söömine. Seajalast (nüüd küll nööpidest ja nöörist) vurri õpetatakse valmistama tänini. Ma söön kukleid ja sõidan kelguga sel päeval.

Emadepäev

Emadepäev kuulub nende pühade hulka, mida on hakatud tähistama 20. sajandil. Päev on koguni nii uus, et on lausa teada, millal seda Eestis esimest korda tähistati, kes selle populaarsusele kaasa aitasid ja miks nad seda tegid. Päeva sõnumiks on, et lapsed ja abikaasad tänavad emasid ja vanaemasid laste kasvatamise eest.

Jõulud

Jõulud on tähtsaimaid rahvakalendri pühi ka tänapäeval, tähistades talvist üleminekut lühenevatelt päevadelt päikese uuele võidule. Jõulude vastandiks on kalendri suvepoolel jaanipäev. Jõulud ja aastavahetus on kõikjal maailmas püha, mida tähistatakse vanadest tavadest lähtudes eriliste ja rohkete toitudega, mängude, laulude ja lõbutsemisega. See on püha, mis sisaldab palju erinevatest aegadest pärit kihistusi ja tavasid ning haarab inimesi olenemata nende ametist, positsioonist ja usutunnistusest või selle puudumisest. Jõulude, nagu ka aastavahetuse juurde kuuluvad kingitused, lahkunud esivanemate mälestamine kalmudel küünalde süütamisega või nende meenutamine, sugulaste ja sõprade õnnitlemine kaartidega, jõulupuu, jõulukirik ja jõululaulud, paljudes riikides vabad päevad või koguni pikem jõulupuhkus. Viimase saja aastaga on jõuludest kujunenud suured kaubanduslikud pühad, mis algavad varakult detsembri algul või juba novembri lõpul, s.t advendiajal ja isegi selle eel. Nende pühade ajal ostetakse ja kingitakse tohutult palju pisiasju ja ka suuri hinnalisi esemeid. Jõulud on oma praeguse ilme omandanud kogu maailmas viimase viiekümne aastaga. Eestis on jõulukombed mõnevõrra segunenud näärikommetega. Tunnuslik on, et paljud moenähtused on siia jõudnud suhteliselt hiljuti, viimase kümmekonna aasta vältel.

Luuletus

Minu sõber oled sina,
sinu sõber pole mina
ei tea miks sulle meeldin,
sina mulle ei meeldi.

Ma vihkan sind,
sa armastad mind,
kao mu elust,
mu elust ja mälust.

Kao ära sa mõttetu,
ole siis unetu,
sa oled ja kasutu,
pealeselle ka arutu.

Meil juhtub koolis nii naljakaid asju

1. lugu

On eesti keele tund, Rasmus Leini jäi tunnis magama. Kui õpetaja tuli tema juurde ei ärganud ta ikkagi. Õpetaja ütles:”Uu ärka üles”. Ta ärkas ja kõik naersid ta üle. Pärast kui ma ütlesin talle lihtsalt, et ta oli kaua üleval, tuli ta mulle kallale. Tema jäi süüdlaseks, mis oligi tõsi.

2. lugu

Kui meil oli tuletõrjeõppus, siis oli eesti keele tund, kui anti häire siis jõudsid klassist välja kõik kuskil poole minutiga. Me võtsime õues paaridesse ja läksime võimla majja. Kõik muretsesid enda kraami pärast mis neil kotis oli. Kui olime võimlas istunud kuskil 5 minutit siis tuli direktor Hendrik Agur ja hakkas läbi ruupori rääkima, et ajad väljajõudmisega olid fantastilised. Ta kiitis meid kõiki ja tänu sellele õppusele ja eesti keele tund enamjaolt ära. Me taandusime klassidesse ja tunnikell helises ning kõik jooksid vahetundi.

3. lugu

Kui me tegime lumesõda, siis meie võitsime, a-kad said pähe. Ma räägin täpsemalt kuidas see juhtus.

Me ootasime õues ja kui nad tulid tegi me neile laviini, nad jooksid lumisele alale ja hakkasid vastu pommitama. Me tegime tormijooksu ja nad taganesid. Kui meil said pallid otsa hakkasid meid pommitama ja said osa ruumist tagasi. Meile tulid siis appi kuuendikud. Nad põgenesid ja meie olime võitnud.

4. lugu

Meil tuli kuuendike vastu sõda, meid oli rohkem. Algul olid nad tugevamad, kuid kui me end kogusime, siis saime me varsti jalule. Me viskasime Headshote (päheviskeid). See oli väga tore. Me võitsime neid haledalt ja nad taganesid jooksuga ja me viskasime selle käigus neid sajaga. Me olime võitnud, see oli möödas ning see kõik oli väga tore.

Järelsõna: Meil on veel naljakaid lugusid juhtunud, kuid neid ei jõua ma kokku loendada. Meie koolis saab ikka palju nalja. Kui kõik naljad kokku lugeda saaks vähemalt 10 A4 lehte.

Pildid on hangitud photobucket.com-ist

Põnevusjutt

Põnevusjutt

Ma olin öösel tänaval. See oli räpane. Valguslambid paistsid eredalt. Üks varatu must mees hakkas asju välja mõtlema. Ma andsin talle magusa kommi. Ta sai vihaseks ja hakkas mind taga ajama. Ma lidusin kuid ta sai mind kätte. Kui ta hakkas mind tapma, siis peksin ma teda ning ta minestas. Ma üritasin politseid kutsuda kuid mu telefoni aku oli tühi. Mees hakkas ärkama ja ma lidusin minema. Mul hakkas igav, kuid kui ma kõndisin vastu posti sai must mees mu jälle kätte. Polnud nüüd kerge tema eest pageda. Kui ma tundsin et on ohtlik, tulid ka uued mehed relvadega. Nad olid selle musta mehe sõbrad. Ma peksin meest ja sain lahti, haarasin relva ja lasin nad kõik rõõmsalt maha. Kui ma koju läksin olid mu riided verised.

Ja kallid lugejad mõelge et ma olen ju koolilaps, see on tõesti juhtunud,

MINU UNES, tobud!!!

Video Pirital 1957 võidusõit

Tuli võidusõit ja 3 2 1 START!!! Number 37 läks kohe esimeseks, aga alguse tõttu ei läinud ta just pikalt ette, siis lähenes number 83 ja sõitis temast ette nagu tuul, aga siis ta ei vaadanud ja sõitis ilusti "puusse". 37 oli jälle liider, aga number 83 rammimise tõttu olid teised talle lähenenud, tulid paljud, number 59, number 01, number 99 ja paljud teisedki, nad kihutasid sajaga ja äkki...
Tuli suur avarii, kõik olid kutud ja kellegist ei jäänud isegi vrakki järele peale number 00,sest tema oli suur petukott ja tema pani teiste mootorid tõrkuma ja need purunesid, kuid võitis NUMBER 83, sest tema mootor oli ainsana rikketa, ta auto oli küll katki aga number 00 pani endale ka mootoririkke peale nii et 83 võitis ralli. Tuli suur autasustamine ja pidu, kõik hüppasid ringiratast, tantsisid ja pidutsesid selle tõttu, et hirm ehk number 00 oli kaotanud, kõik olid õnnelikud ja kõigil oli hea tuju, peale number 00, sest ta lootis saada lõpuks esikohta.

Eesti keel

Tere, olen üks tüüp kes mängib enternumi ja kellele meeldib eesti keel. Mõlemad on suht lahedad ja head,estas jääb küll palju teha aga ikkagi.
Jeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeee!!!